Island

Pealinn: Reykjavík

Pindala: 103 125 km²

Rahvaarv: 318 800 inimest

Riigikeel: islandi keel

Rahaühik: kroon (ISK)

Islandile lähim riik on Gröönimaa, kuhu põhjarannikult on 290 km. Lõunapoolseim riik on Šotimaa, milleni on 800 km, ning idapoolseim Norra, 970 km.

Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab enam kui 105 000 elanikku. Reykjavik ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud piirkonna umbes 175 000 elanikuga.

Islandi kõrgeim mägi kõrgub 2 119 m merepinnast. Jääliustik Vatnajökull (8 300 km²) on ühtlasti Islandi kui ka Euroopa suurim. Pingvallvatn (83,7 km²), mis on 12 korda väiksem kui Päijanne, on suurim looduslik järv. Tuntuim järv on siiski Mývatn, mis on maailmakuulus oma linnustiku poolest. Samas võib tuntust ehk seletada ka uskumatult suurearvuliste sääseparvedega – Mývatn tähendabki tõlkes Sääsejärve.

Islandi pikim jõigi on Þjórsá jõgi, kokku 237 km. Suurim kosk on Dettifoss Põhja-Islandil, läbi mille voolab 200 000 liitrit vett sekundis.

Island oli iseseisev riik aastatel 900–1262, seejärel langes ta Norra alluvusse ning hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia, 1918 moodustati oma riik, mida valitses taanlastega ühine kuningas. 17. juunil 1944 kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Seepärast tähistataksegi Islandi rahvuspüha 17. juunil.
Tänapäeval on Island vabariik.

Island on Põhjamaade Nõukogu liige, lisaks kuulub ta ÜRO-sse, EEA-sse ning NATO-sse, kuid ei kuulu Euroopa Liitu.

Loodus

Vulkaanid ja geisrid

Island asetseb mandritevahelistes liitekohas, mis tekkis 14–16 miljoni aastat tagasi vulkaanipursete tagajärjel. Liitekoha vulkaanid on endiselt aktiivsed. Islandi maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad nii ülalpool olevat laavat kui ka põhjavett.

Islandil on rikkalikult kuuma vett, millega köetakse 85% majadest. Samal viisil soojendatakse ka kasvuhooneid. Kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Islandil on ühtekokku 800 kuumaveeallikat, millest mõned asuvad isegi maapinnal. Nende veetemperatuur on umbes 70° C.

Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 150 liitrit keevat vett sekundis. Purskavatest geisritest suurim on Haukadalurissas, Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest ongi tulnud ühine nimetus kõigile maailmas purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele. Tänapäeval kahjuks Geysir enam ei tegutse. Selle asemel asetsev Strokkur on praegusel ajal Geyserit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsem geiser, mis purskab vett mõneminutiliste vahedega.

Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem. Peale maa asustamist teatakse 150 väljapurskest, mis on aset leidnud iga viie aasta tagant. Tuntuim vulkaan Hekla on pursanud pärast 1104. aastat 18 korda, seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Hekla on jätkuvalt aktiivne ning purskas viimati 1991. aastal.

Sagedased vulkaanipursked on islandlastele traagilised sündmused, kuid nendest on abi teaduslikes uurimustes. Surtsey on Vestmanni saarestikul lõunapoolsel osal asetsev saar, mis tekkis 1960. aastal kaheaastase veealuse vulkaanipurske tagajärjel. Teadlastel on võimalus saarel jälgida, kuidas taimestik ja linnustik moodustuvad täiesti uuel maa-alal.

1973. aastal toimus vulkaanipurse Heimaeyl Vestmanni saarestikus. Suur osa saarest kattus laava ja tuhaga. Heimaey sadam suudeti aga päästa. Laavavool peatati, sest sinna juhiti sadu tuhandeid liitreid külma merevett. Maasisemus Heimaeyl on endiselt kuum ning maa-aluse torustiku kaudu juhitud külm merevesi saab sel meetodil kütta maju tulise veega.

Viimane suur vulkaanipurse toimus 1996. aasta sügisel Vatnajökulli jääliustiku all, pannes suured liustikualad sulama. Tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulva võimsust näitab fakt, et ümber Islandi kulgev tee oli 17 km pikkuselt läbipääsmatu ning tulvavesi lõhkus täielikult ka tähtsa silla. 1998. detsembris oli samas kohas väiksem vulkaanipurse, kuid õnneks seekord ilma traagilisemate tagajärgedeta.

Jääliustikud

Islandi tulise sisemuse kõrval on Islandil tohutuid jääliustikke, mis katavad 11,5% maa pindalast, umbes 11 800 km². Viimaste aastate jooksul on need ilmastiku soojenemise tõttu õhenenud. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Euroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Teised suured jääliustikud on Langjökull (1 025 km²) ja Hofsökull (990 km²), mõlemad astesevad maa kõrgendikul, Mýrdasjökull (700 km²) lõunas ja Drangajölull (200 km²) loodes. Snæfellsnesil astsev Snæfellsjökull on selge ilmaga nähtav ka Reykjavíkist.

Ilmastik

Islandi ilmastik on aastaringselt soe tänu Golfi hoovusele. Temperatuur langeb Lõuna-Islandil talvel kõige rohkem umbes -10º C ja Põhja-Islandil umbes -15º C. Suvel seevastu on temperatuur kuni +23º C lõunas ja +24,5º C põhjas.