Iisrael
Rahvaarv: 7 587 000 inimest
Pindala: 20 770 km²
Pealinn: Jeruusalemm
Geograafia
Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Kõrgeim tipp – Mount Hermon, 2841 m üle merepinna, madalaim koht – Surnumeri, 422 m allpool merepinda. Pikim jõgi – Jordan.
Kliima
Kuiv kõrbeline kliima.
Keel
Heebrea, araabia, vene ning teiste ümberasunute emakeeled, linnades kõneldakse ka inglise keelt.
Usk
Põhiusk on judaism. Lisaks on veel moslemeid (16%), kristlasi (2%) ja druuse (1,6%). Muud usundid (4,4%).
Köök
Iisraeli toidukultuur on kujunenud Lähis-Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega, sest maailma eri paigust siia ümberasunud juudid on kaasa toonud ka oma toitumistavad. Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks juudi kultuurile omase koššer-reeglistikku järgimine. Koššer on juudi seadustele vastav söömis- ja toiduvalmistamiskultuur, mis baseerub piiblilool Moosese ja Iisraeli laste kõrberännakust. Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu nt vähk, kaheksajalg, krevetid jms. Keelatud on ka angerja ja haikala liha. Koššer-toitu pakkuvad restoranid on märgistatud vastava sildiga, sest Iisraelis on ka mitte-koššer restorane. Hotellide restoranid järgivad alati koššer-toidu reegleid. Iisraeli hommikusöök Rootsi lauas sisaldab piimatooteid ja kala, liha aga mitte. Hommikusöök on rikkalik ning valikus on erinevaid leivasorte, helbeid, müslit, juustu, jogurteid, dipikastmeid, kanamune, kalavalikus on muuhulgas räim ja heeringas. Lisaks on laual suurel hulgal puu-ja juurvilja. Sabati ajal võib toiduvalik olla märkimisväärselt tagasihoidlikum. Õhtusöögi ajal keskendutakse hotellides aga peamiselt lihale ning seetõttu juustu ja muid piimatooteid ei pakuta. Tüüpiline Iisraeli kerge eine on falafel – lapiku pitaleiva sisse keeratud õlis küpsetatud ja maitsestatud herned. Lisandiks pakutakse juurde salatit ja kastet. Schwarma – sama, mis falafel, kuid täidiseks on lamba- või kanaliha. Eelroaks süüakse juurviljasuppi või pitaleiba ja erinevaid dipikastmeid. Poplaarsed dipikastmed on hernestest, oliivõlist ja küüslaugust valmistatud humus ning oliivõlist tahina. Süüakse palju kana ja kalkunit. Populaarsed on grillitud maks ja biifsteek. Shaslik on liha-sibulavarras veise-, kalkuni- või lambalihast. Kalarestoranides pakutakse nii mere-kui mageveekalu nt karpkala ja forelli ning muid mereande. Magustoiduks nauditakse jäätist või erinevaid pudinguid. Söömaaeg lõppeb tavaliselt tassi kohviga, mille juurde tasub proovida kohalikku apelsini-šokolaadilikööri Sabrat. Iisraeli filtrikohv on üsna Euroopa kohvi sarnane. Toidu juurde juuakse vett, kvaliteetset Iisraeli veini või õlut. Tuntuimad veinimargid on Carmel, Gamla, Golan ja Yarden. Õllesortidest tasub proovida Maccabeed ja Gold Stari.